Tooted

Umbes kuue kuu vanuselt on beebid valmis alustama tahkele toidule üleminekut ning siis tuleb lapsevanemal teada kõiki olulisi nüansse ja reegleid, mis aitavad beebil uute maitsete ja tekstuuridega lihtsamini harjuda.

Üldiselt on beebi lisaks rinnapiimale valmis tutvust tegema lisatoiduga siis, kui isu ja huvi toidu vastu suurenevad. Tähtsat rolli mängib siinjuures info, mida beebi teda ümbritsevast keskkonnast saab, näiteks teiste pereliikmete söömisharjumused. Kindlasti on oluliseks indikaatoriks ka soov toitu haarata ja suhu pista ning oskus iseseisvalt istuda. Olenevalt lapsest juhtub see tavaliselt viiendal-kuuendal elukuul. Meeles tuleb pidada, et enne neljandat elukuud ei ole laps veel lisatoiduks valmis.

Loe etiketti!

Kui etiketil on soovitus toodet soojendada, siis tasub seda kindlasti teha. Enamik köögivilja baasil tooteid vajavad eelnevat soojendamist, et maitseomadused oleksid parimad ja beebil lihtsam seedida.

Head söömistavad

Lapse toitmiseks peaks tal olema oma söögitool, et laps saaks söögilaua ääres jälgida ka teiste pereliikmete söömist ning oskusi koguda. Lapsel peaksid olema oma söögiriistad, kausike või taldrik ning lusikas. Söömishuvi kasvatamiseks võib lapsel olla veel teinegi lusikas, millega laps ise söömist proovida saab. Esialgu ei oska laps lusikat sihipäraselt kasutada, kuid ajapikku kujuneb oskus panna lusikat nii toidu sisse kui suhu. Toitmisel jääb olulisem roll siiski täiskasvanule, kes peaks kontrollima, et söök lapsele ka suhu jõuab.

Vanusele sobilikud toidud

Täiskasvanule võivad beebitoidud tunduda igavad ja maitsetud, aga beebide jaoks on see esimene kokkupuude lisatoiduga ning nende maitsemeeled on väga tundlikud. Lisaks ei sobi alla aastasele lapsele järgmised toidud:

• teravamaitselised, suitsutatud, praetud või soolased toidud;
• toores või termiliselt vähetöödeldud liha, kala, kana ja muu linnuliha, muna, maks;
• tavapärasega võrreldes vähendatud rasvasusega või rasvavabad piimatooted;
• kunstlikke magusaineid ja lisaaineid sisaldavad tooted;
• suhkruid sisaldavad maiustused, mesi, halvaa, kakao, šokolaad, pähklid ja mandlid;
• tee, kohv, suhkruid sisaldavad joogid (sh energiajoogid), gaseeritud joogid.

Vanus kuudes

4 – 6 köögiviljapüree, puuviljapüree, vedel puder;
6 – 8 köögiviljapüree lihaga, puder, puuviljapüree;
8 – 10 liha või kalaga köögiviljapüree, mis sisaldab tükikesi, puder, puuviljapüree;
10 – 12 tükilised toidud, mida saaks süüa näppude abil, peenestatud köögiviljatoidud liha,
kala, munakollasega.

Umbes kuue kuu vanuselt on beebid valmis alustama tahkele toidule üleminekut ning siis tuleb lapsevanemal teada kõiki olulisi nüansse ja reegleid, mis aitavad beebil uute maitsete ja tekstuuridega lihtsamini harjuda.

„Kuna lapse areng esimesel eluaastal on niivõrd kiire ja olulise tähtsusega just edaspidist elu silmas pidades, tuleb beebile pakkuda lisatoiduga alustamisel võimalikult puhtast ja kvaliteetsest toorainest valminud toitu ning järgida teatud reegleid koguste ja koostisosade suhtes,“ sõnas lastearst Reet Raukas, kes osaleb kodumaise lastetoidusarja Salvest Põnn toodete väljatöötamisel.

Et uue maitsemaailmaga harjumine kulgeks väikesel ilmakodanikul sujuvamalt, vastab kogenud lastearst lapsevanemate kõige põletavamatele küsimustele ning jagab väärt nõuandeid tähtsaks eluetapiks.

Millal on laps lisatoiduks valmis?

Beebi on valmis rinnapiimale lisaks tegema tutvust lisatoiduga siis, kui isu ja huvi toitude vastu suureneb, ka nende vastu, mida teised pereliikmed söövad. Kindlasti on oluliseks indikaatoriks siin ka soov toitu haarata ja suhu pista ning oskus iseseisvalt istuda. Olenevalt lapsest juhtub see tavaliselt viiendal-kuuendal elukuul. Meeles tuleb pidada, et enne neljandat elukuud ei ole laps veel lisatoiduks valmis.

Kui palju beebi sööb?

Esimesel korral piisab siiani piimast toitunud beebile juba vähem kui teelusikatäiest toidust. Aegamööda tuleks kogust suurendada nelja või viie teelusikatäieni, kuid kindlasti ei tasu koguste suurendamisega kiirustada. Lisatoiduga alustades piisab, kui seda lisaks piimale pakkuda kord päevas ning alles järgmisel kuul kaks korda. Kindlasti ei ole lisatoit mõeldud piima asendamiseks, vaid nagu nimigi ütleb, tuleb seda lisaks anda.

Mis beebidele maitseb?

Kuna tegemist on täiesti uue maailmaga, ei pruugi beebi kohe esimesel korral suurt vaimustust ühegi uue maitse ja tekstuuriga toidu osas üles ei näidata. Võib minna lausa kümme korda enne, kui beebi isukalt uue maitse meeldivaks tunnistab.

Päris esimeseks lisatoiduks soovitavad lastearstid ühe mahedamaitselise koostisosaga vedelamat köögiviljapüreed. Eelistada tuleks võimalikult palju kodumaisest toorainest valmistatud toitusid. Päris esimeseks toiduks ei sobi puuviljad, sest kohe magusa maitsega tutvudes võivad hiljem mahedad köögiviljad lapsele vastumeelseks osutuda ning siis on juba tekkinud harjumust keeruline muuta.

Kas lisatoitu tohib maitsestada?

Kuna pisike beebi alles õpib erinevaid maitseid tundma, on värske köögi- ja puuvili rikkumata maitsemeelele juba tõeliselt maitseküllaseks elamuseks. Seega ära lisa lapse toidule soola, pipart, suhkrut ega teisi maitseaineid. Elu teisel poolaastal muutub üha tähtsamaks toidu energiasisaldus, mistõttu on soovitav pudru- või köögiviljaportsjonile lisada vahetult enne lapsele pakkumist teelusikatäis väärtuslikku toiduõli või võid.

Millised köögiviljad on seedimisele parimad?

Köögiviljadest võib kasutada kõiki kohalikke aed- ja juurvilju, kuid peet ja kaalikas tuleks menüüsse lisada esimese eluaasta viimastel kuudel. Kuldreegel soovitab lapsele tutvustada ühte uut vilja nädalas. See võimaldab paremini järgida tekkivaid allergilisi reaktsioone ja teisi terviseprobleeme. Kui beebi on omaks võtnud paar köögivilja, siis võib juba katsetama asuda ja heakskiidu saanud püreesid omavahel segama hakata. Kõige tervislikum on aurutatud köögiviljadest valmistatud kergelt leige püree, kust tuleb toidu maitse hästi esile ja lapsel on seda ka kergem seedida.

Millal on õige aeg putrude ja loomse valguga tutvumiseks?

Lisatoiduga harjumine ei ole spurt, vaid aeglane harjumine uue maailmaga. Köögiviljadega tutvunud, võib menüüd täiendada putrudega, mille valmistamiseks sobivad riis, kaer, tatar, hirss ja teised traditsioonilised teraviljad.

Kui laps on söönud kahte lisatoitu (putru ja köögiviljapüreed), siis sõltuvalt lapse individuaalset valmisolekust võib hakata lisama toidule liha. Lapsele pakutav liha peaks olema kõrgekvaliteediline tailiha, sobivad nii looma-, sea- kui ka linnuliha. Liha on lapse arenguks vajaliku raua ning asendamatute aminohapete allikaks. Algul tuleks toidule lisada teelusikatäis peenendatud liha ning vanuse edenedes liha kogust suurendada. Aastane laps võiks süüa umbes 20 grammi liha päevas.

Mis vanusest?

Lisatoite võiks hakata imikule pakkuma umbes kuue kuu vanusest. Seda võib teha ka varem, kuid mitte enne 17. elunädalat (4 kuud). Liiga vara alustades suureneb risk lapse haigestumiseks infektsioon- ja allergilistesse haigustesse. Laps peaks hakkama sööma tahkeid toite hiljemalt 26. elunädala täitumisel, vastasel korral tekib teatud toitainete defitsiit, mille tõttu häirub immuunsüsteem. Allergilise eelsoodumusega lastele soovitatakse pakkuda nn traditsioonilisi lisatoite samas vanuses eakaaslastega. Liigne ootamine tahke toidu pakkumisel ei aita kaitsta last allergia vastu.

Nii rinnapiima kui ka piimasegu söövatele lastele tasub alustada tahke toidu pakkumisega samas vanuses. Kui lisatoite hakata pakkuma liialt hilja, võib toidust saadav energia ning toitainete hulk jääda väikeseks. Piimatoit annab lapsele esimesel eluaastal suurema osa toiduga saadavast energiast. Kui oodata lisatoidu pakkumisega kauem kui kuus kuud, võib lapsel lisaks toitainete puudusele tekkida vastumeelsus tahke toidu söömiseks.

Rinnalapsed hakkavad tahke toidu saamisel rinnapiima sööma vähem. Uuringutega on leitud, et rinnapiim mõjutab lapse maitse-eelistusi ning edaspidises elus on neil tervislikumad toiduvalikud. Kuna rinnalapsed on rinnapiima kaudu tutvunud ema poolt söödud erinevate toitude maitsetega, on neile lastele lisatoidu pakkumine tihti kergem.

Lisatoiduga alustamine

Lisatoit on lapse arengus väga oluline – ta õpib tundma uusi maitseid ja lõhnu ning uusi toidu konsistentse. Kui lapse kasvamine ja areng on olnud kiirem, tema kaaluiive on ilma nähtava haiguseta ebapiisav või vabal režiimil rinnast süües on laps söömise järel nähtavalt näljane, tuleb hakata talle pakkuma lisatoitu. Lisatoitu pakkudes tuleb jälgida last ja tema soove ning söögiaeg olgu rahulik ja kiirustamata. Kui laps mõnest toidust keeldub, tasub proovida teisi maitse- või toiduainete kombinatsioone, et leida lapsele sobilik. Ühel korral tagasi tõrjutud toitu tasub pakkuda korduvalt ning võib-olla on laps seda nõus sööma alles 10. korral. Kui laps kaotab tehtava suhtes kergesti huvi, tuleb hoiduda tähelepanu kõrvaletõmbavaist toimingutest söömise ajal. Vanemal soovitatakse lapsega rääkida nii, et kogu tähelepanu oleks pööratud söövale lapsele.

Lisatoiduga alustades võib laps lükata keelega toitu suust välja, sest tal napib oskusi, et nihutada toit keele otsalt keelepärale ning alla neelata. Ema peaks olema kannatlik ning pakkuma toitu korduvalt, regulaarselt ja iga päev. Uuest tahkest toidust saab laps uusi kogemusi. Mõni laps õpib kiiremini, teisel kulub rohkem aega, kuid õige pea peaksid kõik imikud olema rõõmsameelsed tahke toidu sööjad.

Lisatoitmise aeg paneb aluse lapse suhtumisele toitu ja söömisesse – laps omandab häid söömiskombeid ja maitse-eelistusi. Nii lapse arengu kui ka tema toitumise soodustamiseks tuleb talle pakkuda vanusele sobilikke toite, mille konsistents vastab eale. Ka toitmisviis peab olema eakohane. Sel ajal võiksid ka vanemad mõelda oma söömisharjumustele ja vajaduse korral neid ümber hinnata ja parandada.

Kuidas sööta?

Lapse toitmiseks peaks tal olema oma söögitool, et laps saaks söögilaua ääres jälgida ka teiste pereliikmete söömist ning oskusi koguda. Lapsel peaksid olema oma söögiriistad, kausike või taldrik ning lusikas. Söömishuvi kasvatamiseks võib lapsel olla veel teinegi lusikas, millega laps ise söömist proovida saab. Esialgu ei oska laps lusikat sihipäraselt kasutada, kuid ajapikku kujuneb oskus panna lusikat nii toidu sisse kui suhu. Toitmisel jääb olulisem roll siiski emale, kes peaks kontrollima, et söök lapsele ka suhu jõuab.

Lisatoitu paku lusikalt või tassist, kuid mitte kunagi lutipudelist. Lisatoidu pakkumisel tuleb alustada vedelama toiduga, mis koosneb vaid ühest komponendist. Lapse vanuse ja oskuste kasvuga saab suurendada toidu tükilisust, alates vedelast püreest kuni tükilise, kahvliga peenendatud toiduni, ning pakutavate toiduainete valikut. Kui lapse jaoks on toit alustamisel liialt tükiline, ei suuda laps seda hästi neelata ning tekkinud ebameeldiva tunde tõttu võib ta edaspidi söömisest keelduda. Aastane laps võiks süüa perelauas, kuid jälgida tuleb toidu piisavat energiasisaldust ning hoiduda tuleks vaid tihedatest toidutükkidest, mis võiksid eksikombel sattuda hingamisteedesse.

Millega alustada?

Esimese lisatoiduna võiks kasutada mahedama maitsega köögivilju nagu kartul, kõrvits, suvikõrvits või teha putru riisist, hirsist, tatrast või kaerast. Esimese lisatoiduna ei tasu lapsele pakkuda magusamaitselist puuviljapüreed, sest edaspidi ei pruugi laps enam köögivilju tahta.

Lisatoiduga alustades antakse üks teelusikatäis püreed. Kui see lapsele sobis ega põhjustanud ebasobivaid reaktsioone, tasuks järgmisel päeval pakkuda paar lusikatäit ja jätkata sarnaselt 4 – 5 teelusikatäieni. Kui esimese korra lusikatäis alla ei läinud, tasuks järgmisel korral pakkuda taas lusikatäit.

Kui umbes nädala jooksul on üks köögivili sobinud, võiks järgmise nädala jooksul pakkuda kahest ning edaspidi rohkematest köögiviljadest tehtud toitu.

Esimese lisatoiduna võib pakkuda ka vedelat putru ehk körti. Sellist putru on kergem keeta kas jahudest või peentest helvestest. Pudrusse ei tohiks jääda tükke ning vajadusel võib valmiskeedetud körti saumikseriga ka ühtlasemaks peenestada. Putru tasuks algul keeta veega ning nagu ka köögiviljapüree puhul, pakkuda väikestes kogustes. Kui laps on söönud piimasegu, võib tuttavama maitse saavutamiseks ka seda pudrule lisada. Siinkohal tasuks meeles pidada, et piimasegu ei ole mõeldud keetmiseks, mistõttu tuleks seda lisada toidu valmistamise lõpus. Kui laps on pudruainetega harjunud, võib imikule teha teisel elupoolaastal mitmeviljaputru ning lisada sellele lehmapiima ja energiasisalduse tõstmiseks ka rasvainet (toiduõli või võid).

Lapse lisatoitmisel tuleks hoiduda:

• jäikadest seisukohtadest, mis ei arvesta lapse arengu ja kasvamisega;
• lõpututest, pikaleveninud toidukordadest;
• sunnist taldrik tühjaks süüa. Enamasti on teada, kui palju laps sööb. Pigem võiks taldrikule panna algul vähem, hea isuga toidukorral saab sööki lisada. Kui sel toidukorral ei soovi laps süüa, võib toitu järele jääda;
• meelitamiseks või preemiaks magustoidu või muu lemmiktoidu pakkumisest;
• ravimitest isu parandamiseks.

Alla üheaastasele lapsele ei sobi:

• teravamaitselised, suitsutatud, praetud või soolased toidud;
• toores või termiliselt vähetöödeldud liha, kala, kana ja muu linnuliha, muna, maks;
• tavapärasega võrreldes vähendatud rasvasusega või rasvavabad piimatooted;
• kunstlikke magusaineid ja lisaaineid sisaldavad tooted;
• kommid ja muud maiustused, mesi, halvaa, kakao, šokolaad, pähklid ja mandlid;
• tee, kohv, karastus-, mahla- ja energiajoogid, gaseeritud joogid.

Umbes poole aasta vanuselt tuleks hakata õpetama laps lusikalt sööma. Alustada tuleks teelusikatäiest toidust, millest osa võib algul suust välja voolata ning millest osa võib laps ise välja lükata. See ei näita lapse soovimatust uut toitu süüa, vaid oskuste puudumist. Toitmisprotseduuri tuleks rahulikult korrata iga päev suhteliselt sarnasel kellaajal, soovitatavalt ennelõunal. Kui laps on õhtuks väsinud, ei pruugi tal olla mingit huvi uute oskuste omandamise vastu. Kui uuele toidule tekib mõni ebasoodne reaktsioon (kõhuvalu, lööve), on seda päevasel ajal kergem märgata ja last aidata.

Toidu koguseks võiks olla teelusikatäis alustades kuni mõnikümmend grammi paarinädalase söömise järel. Kui laps on kaks nädalat söönud üht lisatoitu ühel toidukorral, võiks tema päevaplaani lisada ka teise toidukorra. Näiteks süüa hommikusöögiks putru ja lõunasöögiks köögiviljapüreed.

Köögiviljapüreed on soovitav pakkuda leigena, nii on toidu maitse parem ning lapsel on seda kergem seedida. Köögiviljadest võib kasutada kõiki kohalikke aed- ja juurvilju, kuid peet ja kaalikas tuleks menüüsse lisada esimese eluaasta lõpu poole. Puuviljapüree ei vaja eraldi soojendamist ja seda võib anda toasoojana. Enne lapsele pakkumist tuleb veenduda toidu temperatuuri sobivuses, kuna liialt kuuma või ebaühtlaselt soojenenud toiduga on oht lapse kõrvetamiseks. Eriti oluline on seda meeles pidada, kui lapse toitu on soojendatud mikrolaineahjus.

Kui pakkuda lapsele tööstuslikult valmistatud toitu, tuleks purgist võtta ja soojendada vaid eeldatav söögikogus. Ülejääk pane külmkappi järgmise toidukorra ootele. Purgi avamisel peaks kostma klõpsatus, mis näitab, et purk oli kindlalt suletud ning toit lapsele andmiseks kõlbulik. Kui üles on soojendatud terve purgitäis, ei sobi ülejäägid korduvaks soojendamiseks. Last ei tohiks sööta otse purgist, sest süljeosakesed ning koos nendega suus leiduvad mikroobid võivad sattuda purki ning nii võib toit rikneda.

Põnni toidud, mis sobivad peale 4. elukuud:

Mehud

Põnni mehud sobivad suurepäraselt beebile kergeks vahepalaks või janukustutajaks toidu kõrvale. Mehudes kasutatavad puuviljad on kiudainerikkad ning aitavad seega reguleerida beebi tundlikku seedimist. Mehudele ei ole lisatud suhkruid ega lõhna- või maitseaineid. Samuti on kõik tooted gluteenivabad ja valmistatud rangelt kontrollitud toorainest.

Köögivilja- ja puuviljapüreed

Köögivilja- ja puuviljapüreed on suurepärased beebi esimeseks lisatoiduks. Need sobivad hästi uute maitsete tutvustamiseks või kergeks vahepalaks. Püreedele ei ole lisatud suhkruid ega lõhna- ja maitseaineid. Samuti on kõik tooted gluteeni- ja laktoosivabad ning valmistatud rangelt kontrollitud toorainest.

Selles vanuses vajab laps kindlasti lisatoitu. Kui tahke toidu pakkumisega hiljaks jääda, võib lapsel kujuneda teatud toitainete vaegus, mis mõjutab tema kasvamist ning arengut. Rinnapiim ei kata enam kõikide toitainete ja mikroelementide vajadust. Kõige suuremad puudujäägid kujunevad raua ja tsingi osas.

Lapsel peaksid kujunema ka uued oskused nagu närimine. Laps peaks harjuma piima paksusest erineva konsistentsiga toidu söömisega.

Tahket toitu tasuks pakkuda lusikalt. Kui laps on söömisest ise huvitatud, võib juhtuda, et ka tema käsi aitab söömisele kaasa. Laps püüab peoga toitu suhu panna, mis algul on tagasihoidlike tulemustega, kuid varsti võib temalt oodata juba suuremat osavust. Kuigi tulemuseks on segadus, on laps ja tema riided pestavad ning sellist tegevust tõrjuda ei maksaks.

Kui laps on söönud kahte lisatoitu (putru ja köögiviljapüreed), siis sõltuvalt lapse individuaalset valmisolekust võib hakata lisama toidule liha. Lapsele pakutav liha peaks olema kõrgekvaliteediline tailiha, sobivad nii looma-, sea- kui ka linnuliha. Liha on lapse arenguks vajaliku raua ning asendamatute aminohapete allikaks. Algul tuleks toidule lisada teelusikatäis peenendatud liha ning vanuse edenedes liha kogust suurendada. Aastane laps võiks süüa umbes 20 grammi liha päevas.

Lapsele võib hakata pakkuma ka munakollast. Munavalge lisatakse lapse toitu teisest eluaastast. Muna tuleks keeta ning seejärel pool kuni terve munakollane segada toidu sisse. Muna tasuks pakkuda lapsele paar korda nädalas. Toidukorral, mil laps saab muna, ei pruugi talle liha pakkuda.

Kaheksanda elukuu lõpul võiks lapse päevaplaanis olla kolm tahke toidu korda. Hommikusöögiks puder, lõunasöögiks köögiviljapüree lihaga ning ooteks puuviljapüree. Rinnapiim või piimasegu omavad lapse toiduenergiaga varustamisel endiselt suurt rolli.

Põnni toidud, mis sobivad peale 6. elukuud:

Köögiviljapüreed lihaga

Alates kuuendast elukuust tasub lastele anda ka lihaga püreesid. Püreedele on lisatud liha, kuna see sisaldab lapsele vajalikku valku ja rauda, mida organism vajab vereliblede moodustamiseks. Organism omastab lihast pärinevat rauda paremini kui taimedest pärit rauda. Kõik köögiviljapüreed on gluteeni- ja laktoosivabad ega sisalda lisatud suhkrut või soola. Samuti on kõik tooted valmistatud madala rasvasisaldusega lihast ning rangelt kontrollitud toorainest.

Pudrud

Põnni pudrud on naturaalse maitse ja sobiva konsistentsiga. Toodetes sisalduvad teraviljad on kiudainerikkad ning aitavad seega reguleerida imiku seedeprotsesse. Põnni pudrud ei sisalda lisatud suhkruid ega lõhna- ja maitseaineid – toote magusus tuleb ainult puuviljadest! Samuti on kõik tooted valmistatud rangelt kontrollitud toorainest ning sisaldavad parimat kodumaist rapsiõli.

9. elukuust võiks lapse toidusedelisse lisada kala. Kala on hea valguallikas ning selles leiduvad polüküllastumata rasvhapped on vajalikud närvisüsteemi arenguks. Alustamiseks oleks hea kasutada valget kala, mis on maitselt veidi tagasihoidlikum ning lapsele meeldivam.

Maksa, raua ning vitamiinide A ja B allikat, võiks hakata imikule pakkuma 9 – 10 kuu vanuses väikestes kogustes, kuni paar korda kuus. Kuna maks on tugeva maitsega, ei pruugi see imikule meeldida. Tuleks leida võimalikult maheda maitsega köögiviljad, mille juurde lisatuna on maksa maitse lapsele vastuvõetav.

Lapse toiduportsjonid on muutunud suuremaks ning tähelepanu tasuks pöörata toidu energiasisaldusele. Rasvu ei tohi imiku ja väikelapse toitmisel vältida, sest need on vajalikud lapse kiire kasvamise tagamiseks ning aju ja närvisüsteemi arenguks. Laps võiks saada erinevaid toidurasvu, nii toiduõli kui võid. Toidu energiasisalduse suurendamiseks võib ühele 100- kuni 150-grammisele pudru- või köögiviljaportsjonile lisada vahetult enne lapsele pakkumist teelusikatäie toiduõli või võid. Eriti oluline on toidu piisav energiasisaldus isutute või tagasihoidliku kaaluiibega laste toitmisel.

Kaheksakuune laps on juba võimeline sööma tükilist toitu, mispärast peaks toiduks pakutav püree olema paksem ja sisaldama tükke. Selles vanuses võiks pakkuda lapsele toitu tükikestena, mida ta saab ise suhu panna, nn näputoitu. Laps võtab algul toitu peoga, kuid vanuse edenedes ja osavuse suurenedes suudab ta haarata tükke sõrmede vahele ning suhu pista. Areneb koordinatsioon suu ja käe vahel ning laps õpib mälumist. Uuringute alusel võib soovitada alustada lisatoitmist traditsioonilisel viisil lusikalt püreeritud toitu pakkudes ning edaspidi õpetada laps vähemalt osaliselt ise sööma. Kui pakkuda sõrmede abil söödavat kohe lisatoiduga alustades, ei söö laps piisavalt. Näputoiduks sobivad keedetud või aurutatud köögiviljad, kooritud puuviljad ja leib. Kui umbes kümnekuune laps ei ole veel saanud tükilist toitu, võib see viia söömishäirete tekkeni.

Lehmapiima võib hakata põhitoiduks pakkuma üheaastasele lapsele, kuid toidu valmistamisel võib piima kasutada varem. Hapendatud piimatooteid võib lisada puuviljapüreele, et muuta see energiarikkamaks. Algul lisada seda väiksemates kogustes ning edaspidi suurendada piimatoodete osa ja vähendada puuviljapüree kogust. Nii on kergem üle minna lehmapiima ja sellest valmistatud toodete tarbimisele põhitoidukordadel.

Kui laps sööb tahket toitu vähemalt kolmel toidukorral päevas, võiks talle kindlasti lisaks pakkuda ka juua. Joogiks sobib puhas vesi, mida tuleks lapsele anda tassist. Kui laps joob mahla, ei tohi seda anda lutipudelist, kuna pudelist juues püsib magus mahl kaua hammastega kontaktis, mis võib viia lutipudelikaariese tekkele. Kui laps joob mahla üle 100 ml päevas, on oht liigsete nn tühjade kalorite saamiseks ning laps ei söö kasvamiseks piisavalt tahket toitu.

Esimese eluaasta lõpul on lapsel tahkest toidust kolm põhitoidukorda: hommikuti tasuks pakkuda putru, lõunasöögiks erinevatest juur- ja aedviljadest liha või kalaga valmistatud rooga ning õhtusöögiks võib anda lihata köögivilju või teise pudruportsu. Põhitoidukordade vahele mahuvad kergemad ooted, milleks sobivad hästi puuviljaroad koos hapendatud piimatoodetega (jogurti või keefiriga) või ilma nendeta. Endiselt vajab laps rinnapiima või piimasegu.

Põnni toidud, mis sobivad peale 8. elukuud:

Tükilised lihaga püreed

Lihaga püreed sobivad väga hästi beebi esimeseks tükilise toidu närimisprooviks. Püreedele on lisatud liha, kuna see sisaldab lapsele vajalikku valku ja rauda, mida organism vajab vereliblede moodustamiseks. Organism omastab lihast pärinevat rauda paremini kui taimedest pärit rauda. 8+ vanuserühma kuuluvatel püreedel on kõrgem energiasisaldus, kuna selles eas on lapsed juba aktiivsemad. Kõik püreed on laktoosivabad ega sisalda lisatud suhkrut või soola. Kõik tooted on valmistatud madala rasvasisaldusega lihast ning rangelt kontrollitud toorainest.